Võru, Põlva ja Valgamaa ühise ümarlaua taha kogunesid analüüsiks omavalitsuste juhid, elutähtsate teenuste osutajad ning nende partnerid elutähtsate teenuste toimepidevuse ja kriisijuhtimise poliitikat kujundavatest ministeeriumitest, tervishoiust, sisejulgeolekust ning riigikaitsest. Ümarlaud andis ülevaate omavalitsustele ja nende partneritele, kuidas on elanike valmisolekut viima aasta jooksul arendatud ja mis seisus on elutähtsate teenuste varustamine kriitilistes olukordades.

Lõuna päästekeskuse ja Lõuna-Eesti regionaalse kriisikomisjoni juht Margo Klaos lisas, et väga palju saab paikkondlikule kriisiks valmisolekule juurde anda kohaliku omavalitsuse algatusvõime. «Kohalik omavalitsus saab kutsuda elutähtsa teenuse pakkujad ühistele aruteludele, et õmmelda kohalikke «rätsepaülikondi» sobivaks kohalikele oludele,» ütles Margo Klaos. «Kõik kriiside lahendajad peavad veelgi paremini selgeks tegema, millised võimalused on osalistel juba olemas.» Klaos lisas, et ettevõtetel ja asutustel on üsna palju varusid ja võimalusi, mida tuleb osata õigel ajal tellida või nende kasutamises varem kokku leppida.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi oluline roll on tagada energeetika, side ja riigiteede sõidetavuse toimimine kogu riigis. Selleks peavad olemas olema ajakohased riiklikud nõuded ning toimiv süsteem, kus elutähtsa teenuse osutajad  hindavad pidevalt riske ja värskendavad plaane. Elutähtsate teenuste ulatusliku katkestuse korral juhib energeetika ja side taastamist kõikjal riigis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning riigiteede sõidetavuse eest vastutab maanteeamet. Juhtasutused lähtuvad oma tegevuses riiklikest energeetika, side ja riigiteede sõidetavuse hädaolukorra lahendamise plaanidest, mis toetavad elutähtsate teenuste osutajate plaane.

Elektrivõrgu ettevõtte Elektrilevi esindajate ettekannetest selgus, et olulisemaks on muutunud ilmaprognooside jälgimine ning info analüüsimine – et olla õigel tormideks valmis. Oluline on õppida veelgi täpsemalt hindama rikete ulatust ning nende parandamise kestust, sest sellest sõltub elektrita jäävate ettevõtete, kohaliku omavalitsuse ja elanike tegevus. Hajaasustuse eramajade elanike jaoks on praeguseks välja töötatud võrgust sõltumatud lihtsasti paigaldatavad ja senisest soodsamad koduelektrijaamad, mis saavad elektrit toota tuule, päikese või vee abil.

Kütusemüügi ettevõtete Olerexi, Tartu Terminali ja Circle K valmisoleku ülevaatest jäi kõlama, et kütusevarud on ka kriisi jaoks piisavad ja nende tarnimine tanklatesse on tagatud. Selleks, et lõpptarbija selle tanklast ka elektrivarustuse ja side katkemisel kätte saaks, on olemas autonoomse elektrivarustusega tanklad ja sarnaseid lahendusi luuakse juurde.

Side- ja kommunikatsiooniettevõtetele, nagu Telia ja Elisa, kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvõttel teenuse tagamiseks senisest rangemad nõuded. Olenevalt piirkonnast peab side toimima ja tugijaamade töö jätkuma ka kolme- kuni kuuetunnise elektrikatkestuse korral. Pikematel katkestustel tagatakse tähtsamate jaamade jätkuv töö elektrigeneraatoritega, kuid võrkude võimsust piiratakse. See tähendab teenuse kasutajatele, et oma mobiiltelefonikõned tuleb teha ruumidest väljas ning internetist mahukat infot alla laadida ei ole võimalik.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saare sõnul oleks omavalitsuste eestvõttel koos päästeametiga kogukonnakeskustesse võimalik rajada kriisipunktid, kuhu inimesed saaksid häda korral koguneda. Koostöö elutähtsaid teenuseid pakkuvate ettevõtetega on näidanud, et teenuse jätkumine ka kriisiolukorras on nende jaoks esmatähtis ja selle parendamise nimel pingutatakse võimaluste piires rohkemgi, kui seadused nõuavad.

“Kagu-Eesti torm +1” seminari korraldasid üheskoos Lõuna päästekeskus, Võrumaa Arenduskeskus ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Refereeritud ajalehest Tartu Postimees

Seminari on võimalik järgi vaadata Youtube’ist.

Lisainfo:  Merilyn Viin, heaolu spetsialist, tel 5309 1046, e-post merilyn.viin@vorumaa.ee