30.-31. augustil toimus kõrgemate riigiametnike visiit Kagu-Eestisse, mis kulmineerus 31. augustil Valga Kutseõppekeskuses peetud omavalitsusjuhtide ja külaliste ühise seminariga. Seminaril räägiti Kagu-Eesti ühistest tegevustest järgmisel strateegiaperioodil ning riigi võimalustest kaasa aidata piirkonna arengule.
Seminaril keskenduti kolmele ühishuvi valdkonnale: Kagu-Eesti taristu, ettevõtluse ja eripäraga seonduvad eesmärgid.
Taristu
Võru linnapea Anti Allas tõi välja, et Kagu-Eesti arengu kavandamisel peaks põhifookuse suunama olemasolevate inimeste ja ettevõtluse toetamisele, et stabiliseerida väljaränne. Kohalike tegutsevate ettevõtete toetamise kaudu saab säilitada töökohti ning aidata neid ka juurde luua.
Allas leidis, et avalik sektor peab kiiresti likvideerima need ettevõtluse arengut takistavad kitsaskohad, mis on avaliku sektori vastutusalas või kus piirkonna omapärast tingituna ei saa eeldada, et ettevõte need üksi lahendab. Sealjuures tõi Allas välja, et enamuses Kagu-Eesti omavalitsustes on murekohaks endised tööstusalad, kus puudub arengut soosiv taristu. Paljudes kohtades on omandireformi tõttu endised alad jaotatud mitmete erinevate isikute vahel, ent tööstusalasiseste teede küsimus on jäänud reformi käigus tähelepanuta. Mujal aga on ettevõtluseks sobiv ala riigi omandis, mille kohalikule omavalitsusele või ettevõtjale taotlemine on võimatu või aeganõudev protsess. Allas leidis, et riigi toel peab olema võimalik selliseid ilmseid arengutakistusi ületada paindlikult ja kiiresti.
Seminaril kõneldi ka kruusateedest, mis suvel tolmavad, märjal ajal on auklikud, porised või läbimatud. Maanteeameti statistika kohaselt on just Kagu-Eesti maakondades kõige rohkem kruusateid võrreldes ülejäänud riigimaanteedega. Kuna vahe teiste maakondadega on tähelepanuväärselt suur ning kevadeti teede lagunemise ajal probleemid väga suured, siis on see üheks Kagu-Eesti ühiseks murekohaks.
Ettevõtlus
Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Aarne Leisalu keskendus sellele, millist tuge võiks ettevõtetele vaja olla. Ettevõtluse arengut takistab Leisalu hinnangul puudulik taristu ning erinevad piirkonnaspetsiifilised finatseerimis- ja investeerimistakistused. Eelkõige saab ettevõtete arengut soodustada tööstusaladega, kus ettevõtted saaksid pesastuda. Kagu-Eesti omavalitsuste ühise visiooni kohaselt tuleb omavalitsuste koostöös luua ühine võrgustik piirkonna tööstus- ja ettevõtlusalade arendamiseks ja turundamiseks. Uue võimalustena pakkus Aarne Leisalu välja veel töökohtade tugioksjoni meetme, mis tähendaks, et riik sisuliselt ostaks nt 20 töökohta Kagu-Eestisse ja laseks ettevõtetel teha selleks pakkumisi. Vastutasuks saaksid ettevõtted nt kolm aastat tuge töötajate värbamise jms osas.
Eripära
Kagu-Eesti eripärast, mida saaks kasutada arengumootorina rääkis Valgamaa Arenguagentuuri juhataja Rein Org, kes tõi välja, et Kagu-Eesti arendamisel tuleb kasutada loomulikke eeldusi. Üheks eelduseks on Valga-Koidula raudteeliin, mida hetkel hoitakse küll käimas, ent mida pole arendatud globaalse pilguga. Teine eripärane omadus on kultuuriline mitmekesisus – kõrvuti toimetavad setod, mulgid ja võrokad. Setosid on riiklikust programmist aastaid toetatud, kuid Kagu-Eesti eripära on kultuuride paljusus ning pikas perspektiivis on oluline sarnaselt toetada ka vana-võro ja mulgi kultuuriruumi. Kolmandana tõi Org välja Kagu-Eesti loomuliku omapära olla rohelisem ja mahedam. Ehkki 100%-list mahepiirkonda luua oleks ekstreemne, võib puhas loodus, toit ja teenused olla ometi üheks piirkonna oluliseks müügiargumendiks, mistõttu tuleb ka selles osas omavalitsustel koostöös erasektoriga tööd teha.
Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristkok kommenteeris koostööreisi jooksul käsitletud teemasid riigi keskvalitsuse tasandilt: „Palju oli juttu Kagu-Eesti üle-piirilistest tõmbekeskustest, traditsioonidest, tugevast identiteedist ja kogukondade aktiivsusest. Suureks väljakutseks on noorte tagasitoomine piirkonda.“ Ristkoki jaoks kujunes sel koostööreisil kaks olulisemat võtmeteemat. Esiteks, Kagu-Eesti on piirkond, mis on valmis katsetama, piloteerima ja uusi asju algatama ning seejuures tuleks usaldada kohalikul tasandil määratletud prioriteete. Teiseks, tingimata pole vajalik otsida uusi ideid ja investeeringuid, vaid tuleks pöörata tähelepanu olemasolevate võimaluste tugevdamisele ja edasi arendamisele.
Ristkok tõi välja neli suunda edasiseks koostööks keskvalitsuse ja Kagu-Eesti omavalitsuste vahel: taristu (nii maantee kui raudtee), noored ja nende tagasitoomine, ettevõtlus erinevate tahkudega ning piiri-alaks olemise potentsiaal.
„Kuidas riik saaks abiks olla? Osade probleemide jaoks on täna meetmed juba olemas, kuid neid on vaja üle vaadata ja täpsustada (taristu, internetiühendus). Järgmisel aastal käivitatakse Kagu-Eesti programm eelarvega 800 000 eurot ning ümber suunamisel on rahastusallikaid maakondlike arengustrateegiate elluviimiseks (ca 300 – 500 000 eurot maakonna kohta),“ sõnas Ristkok.
Seminari juhtis OÜ Geomedia konsultant Rivo Noorkõiv, kes sõnas, et Kagu-Eesti tuleb panna senisest rohkem sumisema sellest, mis on unikaalne. Ajad on muutunud ja kuvand maaelust tuleb ümber pöörata. Ääremaadest rääkimisest võiks loobuda – maal on elu!
Koostööreisil külastati Põlva Gümnaasiumi, ettevõtteid Acino Estonia ja Toftan 2, Koidula kaubajaama, Taara militaarlinnakut, Kagu-Eesti Innovatsioonikeskust, Sangaste teenuskeskust ja Uhtjärve Ürgoru Nõiariiki. Lisaks toimus 30. augustil Lõuna-Eesti haiglas heaolu valdkonna külaliste ja kohalike omavalitsusjuhtide seminar, kus räägiti Kagu-Eesti piirkonna strateegilistest eesmärkidest sotsiaal- ja tervise valdkonnas.
Kahepäevane riigiametnike visiit Kagu-Eestisse sai teoks Põlvamaa Omavalitsuste Liidu, Põlvamaa Arenduskeskuse, Võrumaa Arenduskeskuse, Valgamaa Arenguagentuuri ja Rahandusministeeriumi koostöös.
Lisainfo: Eveli Kuklane, kohalike omavalitsuste nõunik, Rahandusministeerium, tel: 5554 2088, e-post: eveli.kuklane@fin.ee