Jüripäev 23. aprill märgib eesti rahvakalendris kevade ärkamist ja kevadtööde algust. Oma nimetuse on päev saanud pühalt Jürilt, võidukalt lohetapjalt, keda meie esivanemad on pidanud ka karja kaitsjaks ja huntide valitsejaks – just jüripäeval sidunud ta huntide suu. Kui jürituld tehti algselt huntide peletamiseks äsja väljalastud karja juurest, siis 1343. aasta jüriööl sai sellest märgutuli suure ülestõusu alguseks.

Küllap oli jüripäeva sedavõrd rikas sümboolne sisu põhjuseks, miks 100 aastat tagasi valiti Eesti Vabariigi esimese rahvaesinduse – Asutava Kogu – kokkukutsumiseks just jüripäev. 1919. aasta aprilli alguses kõikjalt üle Eesti valitud 120 rahvaesindajat kogunesid 23. aprillil Tallinna Estonia majja. See oli äärmiselt oluline samm meie omariikluse ehitamisel. Ühtlasi on see päev Eesti Riigikogu sünnipäev.

Nii on sel aastal jüriööl Paide vallimäel süüdataval märgutulel üks lisatähendus juures. Jüriöö ülestõusu 676. aastapäeva meenutamise kõrval tähistame jüritule lähetamisega seekord ka Eesti Vabariigi esimeste demokraatlikult valitud rahvaesindajate jõudmist kõikjalt üle Eesti Tallinna.

Jüriöö märgutulede lähetamise traditsioonile pandi algus Pärnumaal 2012. aastal. 2018. aastal soovisid korraldajad Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul teha jüriöö märgutuledest üle-Eestiline suursündmus. Eestimaa südames Paides süüdatud märgutuli lähetati neljas erinevas suunas: Paidest Pärnusse, Paidest Tallinnasse, Paidest Rakverre ja Paidest Tartusse. Selleks andsid oma panuse 1200 vabatahtlikku tulehoidjat. Kaasatud olid märgutule teekonda läbinud valdade ja väiksemate linnade elanikud. Ka sel aastal saab Jüriöö märgutulede lähetamine alguse Paide ordulinnuse peatornist.

22. aprillil kell 21.00 süttib Eestimaa südames Paides jüriöö märgutuli. Suurejoonelise sündmuse raames saadame märgutule viide suunda: Tallinna, Pärnu, Tartu, Rakverre ja Viljandi. Ajaloolistest linnadest hargnevad tuleketid üle Eesti, näiteks Tartust liigub tuli edasi Põlvasse, Võrru ja Valka. Tallinna suunas liikuv tuli jõuab Jüriöö parki ning sealt Asutava Kogu kokkutulemise päeval Toompeale. Märgutulest süüdatakse mälestusküünlad 120 Asutava Kogu liikmele.

Jüriöö tule teekonda on kaasatud kõikide valdade ja külade elanikud, kust märgutuli läbi läheb. Tuleketi moodustamiseks vajame vabatahtlikke tulehoidjaid, kes soovivad näidata, et Eestimaa küla elab. Iga kilomeetri peale vajame seisma vähemalt kolme inimest. Nii nagu Jüriöö ülestõusu ajal antakse märgutuli edasi järkjärgulise tõrvikute süütamisega. Kes tõrvikutuld näeb, süütab vastavalt sellele oma tõrviku ja annab süütamisest märku järgmisele trassil viibivale vabatahtlikule.

Tulekettide moodustamisele lisaks kutsume eesti rahvast kell 21.00 tegema külades ja linnamägedel jürituld. Näitame, et maarahvas elab!

Täpsema info leiad aadressilt www.jüriöömärgutuled.ee, kuhu saab märkida ka oma lõkkekoha ja Facebookis.

Üritust korraldab SA Ajakeskus Wittenstein, SA Pärnu Muuseum, SA Eesti
Maaelumuuseumid, Viljandi Muuseum, Kaitseliit, Jüriöö park, EV100 toimkond ja tuletrassi
läbivad omavalitsused ning külad.

Lisainfo:
SA Ajakeskus Wittenstein: tel. 53474875, info@wittenstein.ee
SA Pärnu Muuseum: tel. 5183372, info@parnumuuseum.ee
SA Eesti Maaelumuuseumid: tel. 53458055, info@maaelumuuseumid.ee