Täna, 14. juunil startis Võrumaal kaheaastane protsess “Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas”, mille käigus otsitakse vastuseid, lahendusi ja mudeleid, mis toetaksid laste ja noorte õpihuvi ja toimetulekut ning vähendaksid meie õppijate koolist väljalangemise ohtu.
Kubijal toimunud avaseminarist võttis osa üle 50 valdkonnaga seotud inimese ning esines pea kümme oma ala spetsialisti.
Kõigi esinenud spetsialistide sõnul on tegemist olulise projektiga. Projektijuhi Kerli Kõivu sõnul pakub projekt palju võimalusi maakonna tugitegevuste arendamiseks koolist väljalangemise ennetamiseks mitmete valdkondade koostöös, aga ka akadeemilisi väljakutseid. „Näiteks kui keegi läheb ülikooli õppima eriala, kus tema magistritöö idee kattub käesoleva projekti ideega või soovib teha ülikoolis praktikat selle projekti raames, on võimalus anda oma panus uuringuterühma juures,“ ütleb Kõiv. Ta lisab, et projekti vajadust näitab ka piirkonna statistika: “Kui kohustuslik kooliiga lõppeb, saab noor ise otsustada ning Võrumaal ei ole need otsused sageli õppimise kasuks.”
Haridus- ja Noorteameti Kagu Eesti büroo juhataja Iiris Tageni sõnul on võrreldes varasema ajaga olukord koolist väljalangemise osas parem, ent on ka palju mõttekohti: „Oleme saavutanud märkamise, aga kuidas saavutada sekkumine, et noorest ei saaks koolist väljalangeja?” Maie Oppar Rõuge Koostöökeskusest rõhutas eelkõige varajase sekkumise vajadust: “Ei peaks sekkuma siis kui laps saab kahe ja teda ähvardab klassikursuse kordama jäämine vaid juba siis kui ta saab viie asemel nelja.“ Ühiselt rõhutati õppimise huvitavamaks loomise olulisust ning noorsootöö, sh huvitegevuse suurt rolli selles.
Hille Ilves Eesti Linnade ja Valdade Liidust tõi välja, et praegusel kevadisel perioodil, kui ka sotsiaalmeedias on näha palju vanemaid, kes on uhked oma laste heade tulemuste üle koolis, peab mõtlema laiemalt. “Kiituskirja taha, selle lapse hinge, me alati ei näe,” ütles Ilves. Sarnasele probleemile viitas ka Lauri Tamm Eesti Politsei ja Piirivalve ametist: “Intensiivne eeldamine viib eksimusteni.”
Tamm nentis ka, et alati ei pea õpi- või toimetulekuraskustes noort aitama tugispetsialist, kellest hetkel Eestis puudus: “Piisab ühest usaldusväärsest täiskasvanust, vahet pole mis ametit ta peab, aga ka tal peab olema noore toetamiseks tugi.” Merle Tombak Antsla vallavalitsusest tõi välja, et näiteks alaealist noort võib toetada vanema asemel ka tugiisik, ent peamine on, et noore huvid ei kannataks.
Võru Linnavalitsuse lastekaitsespetsialist Merike Aasmäe on täheldanud, et motivatsioon õppida on sõltuv paljudest teguritest, sealhulgas ka suvisematest ilmadest, kus väljas seltskonnaga aja veetmine muutub sagedasemaks. “Me näeme seda allakäiku eriti kevadel, kus õpihuvi kaob,” ütles Aasmäe. Lisaks on ka kodune keskkond sageli määrav: “Õpihuvi kadumine ja toimetulekuraskused on omavahel põimunud.” Aasmäe nendib positiivse asjaoluna, et koolist toimetulekuraskuste tõttu koolist väljalangenud või õpihimu seekaudu kaotanud noored jõuavad siiski ka kooli tagasi “Tavaliselt tuleb see õpihimu siis kui nad on juba ise endale jalad alla saanud.”
Eesootav protsess viiakse ellu Võrumaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel ning Euroopa Majanduspiirkonna ning Norra finantsmehhanismi 2014-2021 toel läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse. Projekti rahaline maht on 376 602 EUR. Protsessi partnerid on kõik Võrumaa omavalitsused, Eesti Töötukassa, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Haridus- ja Noorteamet, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool. Projekti on kaasatud eksperdid Saksamaalt ning Islandilt.
Lisainfo: Kerli Kõiv, projektijuht, tel: +372 5560 3988, e-post: kerli.koiv@vorumaa.ee
